Aeroobne või jõutreening-kumb on parem kaalu langetamiseks?

Olen tagasi, loodetavasti nüüd pisut järjepidevamalt. Teemasid, millest kirjutada tegelikult on ja kohe palju, seega miks mitte kostitada teid ühe hariva treeningu/toitumise teemalise postitusega vähemalt kord kuus?! 😉

Olen väga palju kuulnud just naiste poolset arvamust kaalu langetamise osas, et kindlasti tuleb hakata tegema aeroobset treeningut, mitte mingil juhul ei tohi alustada jõutreeningutega, sest jumala eest, keegi ei soovi ju veel suuremaks minna. Suuremaks minna lihasmassi arvelt, arvates, et lihasmass hakkab kohe vohama. Kindlasti see nii ei ole.

600x900_PINTEREST_Aerobic_vs_Anaerobic_Exercise_Which_Is_Best_for_Weight_Loss

Pole olemas ühte ja õiget viisi, kuidas kehakaalu alandada, kõige olulisem REEGEL on, et TULEB KULUTADA ROHKEM KUI TARBIDA!!!

Ükskõik, mis on füüsilise vormi eesmärk, esmalt tuleb omale selgeks teha mõned põhitõed. Selleks, et kehakaal hakkaks langema, tuleb tekitada kaloridefitsiit. Selle tingimuse täitmise peamised vahendid on õige toitumine ning kehalise aktiivsus. Kaloridefitsiidi loomiseks on 3 võimalust:
1) süüa vähem, kui kulutad;
2) süüa sama palju kui varem, kuid suurendada kehalist aktiivsust;
3) kombinatsioon kahest esimesest ehk süüa vähem ja kulutada rohkem!!!

Mitte mingit “imet” tegelikult ei ole. Tuleb anda kehale aega uue olukorraga harjumiseks. Ülekaal ei tulnud üleöö, seega ei kao see ka üleöö.

9vWp6aU4y8kx7QT41LAwhqyf31SMRnykocDFX8yq52scxqzswCMxWiraK8s3kTkJDMc6ExGqSrZyTPogxE6zoVmiFUgiXdiADToxcfnco3oEwPAPhrZ6zRLB5xJ53KG2NGwEjMXTBE8y2Xkdt
Oluline pole mitte kaalunumber, vaid kehakoostis! 😉

Laialt on levinud arvamus, et jõutreening teeb naised suureks ja muskulaarseks ning arvatakse, et just aeroobne treening aitab keha trimmida. Jõutreening mitte ei aita ainult voolida oma keha, andes ilusad kumerused, vaid lisab ka naiselikku lihasmassi. Mida suurem on lihasmassi osakaal, seda kiirem on ka ainevahetus, mis omakorda tähendab, et keha juba vabas olekus kulutab rohkem kaloreid kui rasvamass.

Mõned punktid, miks jõutreening on meile kasulik:
* paranevad üldised tervisenäitajad: jõutreening tugevdab immuunsüsteemi, seda tehes paraneb verevarustus, suureneb luude tihedus, paraneb rüht
* Rohkem lihaseid = suurem energiakulu. Rasva ülalpidamiseks ei vaja organism energiat, küll aga vajab ta seda lihaste ülalpidamiseks. Seega, kui tahad rohkem süüa, sea sammud jõusaali. Peatselt saad kehakaalu kontrolli alla.
* jõutreening ei lase lihastel kärbuda. Vanuse kasvades ja sporti mitte tehes hakkab lihasmass vaikselt kaduma. Regulaarne jõutreening pidurdab selle protsessi
jõutreening aitab luua ihaldatud kehaproportsioonid. Soovid kauneid kehakumerusi, peenikest pihta või hoopis väljapaistvaid kõhulihaseid – sel juhul toetab jõutreening sinu eesmärke.
jõutreening muudab sind enesekindlamaks.

Ilusa ja vormis keha saavutamiseks ei ole muud võimalust kui järjepidev jõutreening, õige toitumine ning realistlik kogus aeroobset liikumist. Aeroobset treeningul on ka kaalu alandamisel oluline osa, kui mitte põhiline osa. Pikalt aeroobseid treeninguid tehes kaotab keha lõpuks hoopis lihamassi, aeglustades seega ainevahetust ja rasvade põlemist.
Ainult jõutreeningu harrastajatel võivad ilusad lihased aga rasvakihi alla peitu jääda, KUIGI toitumise kaasabil on ka ainult jõutreeninguga võimalik pikapeale väga häid tulemusi saada, ERITI JUST PÜSIVAID tulemusi.
Keskenduda tuleks jõutreeningule ja õigele toitumisele ning aeroobseid treeninguid tuleks teha toetava treeninguna, kuid mitte ainukese vahendina kaalu kaotamiseks.

Niiet, tule minu juurde trenni! Rühmatreeningusse ja ka jõusaali personaaltreeningusse 😉 ..sest nagu eelolevas postituses kirjas, üks toetab teist ning kõige olulisem on lihtsalt kuskilt alustada!

Peatse kohtumiseni,
Treener Kätlin! 🙂

 

Advertisements

Nocco Camp jätkub…

Päev 2 algas äratusega kell 6.45. Hommikusöögi aeg oli 7st 8ni, aga kuna 8.15 oli juba start ranna poole, siis läksid enamik juba varem sööma, et õigeks ajaks valmis jõuda. Sõime müslit jogurtiga, muna, võileiba ja puuvilja. Mingit fancyt buffee-stiilis hommikusööki polnud, aga kõhu sai täis. Päeva esimese poole veetsime rannas sportlike tegevustega aega sisustades. Esimene ülesanne oli kohe rannaplatsi puhastamine ristust, kuna öösel oli mõnus torm ranna koledaks teinud. Esimene ülesanne oli švammiga vee tassimine künkal olevasse ämbrisse. Võistkonnad olid siis moodustatud riigiti, mina, Timo ja Liis moodustasime ühe kuldse kolmiku. Järgmine ülesanne oli liivalossi ehitamine, mille me muideks võitsime. Meie loss tuli tõesti ilus välja ja jäi ka püsima, seega olime auga esimese koha välja teeninud. Vahepeal muidugi kerge NOCCO ja batoonide paus ning edasi jätkasime SUP laudade ja kajakkidega. Esimest korda ronisin ka selle SUP laua peale. Põlvili seal peal olles oli täiesti normaalne ja võimalik ka edasi liikuda, püsti olles oli aga asi natuke raskem. Kuigi meie esimene laud, millega sõita proovisime oli vist ka natuke tühi, mistõttu tasakaalu hoidmine seal oli raskendatud. Järgmine võistlus nägi välja selline, et 2 meeskonna liiget pidid ranna lamamistooli pea kohal sirgete kätega hoidma. Samal ajal kolmas liige pidi minema kajakiga vette ja aerutama ümber “tähise”, milleks oli Camilla. Tähis asus kalda piirist kuskil 150 m kaugusel ehk siis edasi-tagasi 300 m aerutamist. Ruttu kaldal vahetus ja läks teine liige ja seejärel kolmas. Siis jätkus sama süsteem, aga nüüd SUP lauaga ning lõpuks panime tooli maha ja pidime ka veel koos ujuma. Kõige raskem selle harjutuse juures oli vist hoopis selle tooli hoidmine, mis võttis õlad ikka korrrrrrralikult täis. Ei suutnud neid käsi kohe kuidagi lõpus enam sirgelt hoida. Karistuseks võiski tooli maha panna ja paar kosmonauti teha, mida me Liisiga ka üks kord tegime. Lõpp kokkuvõttes saime selle võistluse tulemusena 6.koha ehk jäime poole peale. Tublid ju küll! 😉

45001831_2066554046728735_4361010690283012096_n

45042855_504586330040025_4899059613028057088_n

Seejärel liikusime tagasi campi, tegime kiire lõunasöögi ja saime korraks puhata. Tunni pärast algas juba järgmine treening, milleks oli crossfit. Oh kuidas ma seda ootasin! Kõige pealt tegime läbi nö baasharjutused, õppisime selgeks harjutuste tehnika ning seejärel toimus võistlus. Võistlus algas 1000 m sõudmisega, seejärel liikusime crossfiti alasse, kus tegime paari peale kokku 100 kükki, 50 kätekõverdust, 50 kosmonauti üle kasti hüppega või oli hoopis 100?! 25 korda topispalliga viset vastu seina 3 m kõrgusele,  25 kõhullihast (rippes jalgade tõsted). Siis 18 korda hantli maast rebimist, 18 korda väljaasteid – käsi samal ajal hantliga üles sirutatud, 18 kükki hantliga.. ja vist oligi kõik. Kogu kupatuse tegemiseks oli aega 18 minutit ja me Timoga saime asja päris napilt tehtud.. vist jäigi ainult mõni sekund ajast üle. Seega olime enda üle kohe päris uhked, sest no tegime sellist asja esimest korda. Siis oli pisike paus ja liikusime edasi Nike treeneri Eriku treeningboksi, kus tegime mulle juba tuttavaid NTC harjutusi. Peale seda oli viimane boks Islandilt päris ambassadori juures, kus oli veel vaja kosmonaute ja kükke teha. Ja sellega saigi mingi kolme tunnine trenn läbi. Pärast seda olime päris väsinud küll, aga millegi pärast õhtuti mul und väga hästi ei tulnud, olenemata kõigest sellest füüsiliselt koormusest. Ise arvan, et ju oli asi ikka selles heas energiajoogis NOCCOS, kuigi õhtupoolikul ma jõin ikkagi kofeiini vaba NOCCOT, aga ju siis ikka mõjus.

Õhtul tšillisime niisama ringi, ajasime juttu ja nautisime melu. Ja nii saigi teine päev õhtusse!

45168027_2222981071277416_1723137743829073920_n
siin kõrgel oli minu tuba
45140219_524795081328447_1221864968182300672_n
happy kid!

Hea, et mul tekst laagrist vahetult arvutisse kirja sai, praegu kogu asja meenutada on juba natuke keerulisem..

Kohtumiseni aga järgmises kirjatükis! 😉

NOCCO CAMP ESPANA

Kuni mälestused veel ehedalt meeles on tasub need ruttu kirja panna..

.. meie laager sai alguse neljapäeval, 11.oktoobril. Äratus oli kell 2.50, et jõuda viieks lennujaama. Üllatavalt lihtne oli ärgata, eks ärevus oli sees ka. Lennureis oli meil seekord päris pikk, Tallinnast Frankfurti, seal natuke ootamist ning edasi lennule Malaga suunas. Vahetule enne lennukile minemist silmasime lennujaamas kolme sportlikku noort ja millegi pärast tekkis mõte, et äkki nemadki lähevad NOCCO laagrisse, kuna infokirjas oli näha, et peale meie saabub samal päeval ja samal ajal laagrisse veel 3 noort. Hakkasin ruttu instagramis ringi vaatama ja leidsingi üles Austriast laagrisse tulijad. Mõtlesime, kas lähme nende juurde ka tere ütlema, aga nad jõudsid ise meist ette. Nemad olid samuti läbi instgrami meid märganud ja tundsid meid ära. Oh seda sotsiaalmeediat ikka küll. Teed paar klikki ja leiad täiesti võõraste inimeste kohta kohe infot. Igatahes tegime põgusa tutvumise ja suundusime lennukile.

Malaga lennujaamas mõtlesime oma austria sõpru oodata, et koos taksoga Marbellasse minna, aga kuidagi kaua läks neil aega ja ei jõudnud me neid ära oodata. Seega võtsime takso ja hakkasime campi poole sõitma. Ilm oli pilves ja vihmane, aga mida rohkem me Marbella poole jõudsime seda ilusamaks ilm läks, pilved kadusid ja päike tuli välja.

40 minutit sõitu ja kohal me olimegi. Esmamulje oli kohe wow-wow! Nocco sildid igalpool ja väravast sisse minnes tervitas meid kohe bassein. Kuna enamik laagris osalejaid olid varem kohale jõudnud, siis tehti neile parasjagu just laagri piirkonda tutvustav tiir ja meid suunati kohe sööma. Makaronid hakklihaga sobisid peale pikka päeva lõunasöögiks küll.

Jagasin tuba 3 ambassadoriga, kes olid pärit Rootisist, Taanist ja Hollandist. Toad leitud, esimesed NOCCOd joodud ja võiski programm alata. PS! Meil oli laagris NOCCO külmik! Joo palju tahad :O Maitsed olid samuti sellised, mida mina veel proovinud polnud! 😉
Esimene ülesanne oli meil rahulikult takistusraja läbi käimine. Anti ülevaade, mis ülesanded seal on ja kuidas rada peaks läbima. Kogu takistusraja peale toimus võistlus laupäeval. Selle kompleksi omanik on Mike, kelle järgi on antud koht ka nime saanud – Mike’s Gym. Tema 11 aastane poeg näitas meile kõik takistused ja nende sooritamised eeskujulikult ette. Mõne harjutuse puhul pandi siiski ka meid kohe proovile ja kui algul arvasime, et tegemist saab olema ülevaatliku trenniga siis lõpuks olime kõik korrallikult porised ja oli näha ning tunda, et trenni on tehtud.

Peale õhtusööki oli rahulik chill basseini ääres, kus tutvusime üksteisega lähemalt. Tuli välja, et kõik ambassadorid on ikka täiega tegijad, korralikud trennihundid. Kes tegeles crossfitiga maailma tasemel, kes oli professionaalne odaviskaja ning kes sõudja, kelle eesmärgiks on tulevased Tokyo Olümpimängud. Ja siis olime meie Timoga ja ülejäänud NOCCO kampaania võitjad, vähe tagasihoidlikuma spordi ajalooga. 😀

… ja siit läheb lugu edasi järgmise blogipostitusega! Niiet stay tuned! Lisan ka natuke pildimaterjali!

44662648_316974772435226_7629640755711049728_n

44591232_293534864820035_2370488258497871872_n

44594475_348827195890651_5802163009128235008_n

44698648_1382113195253943_5882003414618996736_n
My love!
44710514_1943001116004738_6819766041451692032_n
Mike isiklikult!

I am nocco enough!

Täpselt kuu aja pärast pakin juba kohvrit, et valmistuda Hispaania reisiks. Kes mind instagramis jälgib, siis see ilmselt on tähele pannud, et mina olengi see õnnelik inimene, kes NOCCO kampaania raames võitjaks osutus! Võit on pääse NOCCO Camp Espana laagrisse, mis leiab aset 11.-14. oktooberil, Marbellas, Hispaanias!

Oumaigaad! Ega ei suuda seda praegugi veel päris uskuda. Kuigi kui lennupiletid meili peale saadeti, siis tundus, et tegemist on ikka päris asjaga.

41481242_469263923579138_2634306169388138496_n

Ega ma väga suurt hetkel veel laagri kohta ei teagi, ainult seda, et tegemist on treeninglaagriga, mille käigus siis toimuvad erinevad aktiivsed ja sportlikud tegevused, nii rannas kui ka näiteks kuulsas Mike Gym’is.

Lisaks endale sain ma kaasa võtta ka ühe inimese, kellele siis samuti kogu reis välja tehakse. Ja see teine õnnelik inimene on mu abikaasa!

Kusjuures kui see konkurss veel käis, siis lipsasid üle mu huulte sellised sõnad, et:”Ma ju nagunii võidan!”… vot, vot, tasub ikka oma sõnadega ettevaatlik olla! Tegelikult tasub ikkagi suurelt mõelda ja suurelt unistada, küll need siis ka täituvad! 🙂

41442487_465750427263012_8426784018673958912_n

Igatahes loen juba päevi ja kindlasti-kindlasti saate hiljem kõigest lähemalt ka siit lugeda. Niiet, järgmise korrani! 😉

Kätlin

 

Üks arvustus…

Kirjutan siis kui midagi öelda ka on, sobib eksju?

No hei-hei kõigile!

Ei hakka praegu mingit suve trennide kokkuvõtet küll tegema, hoopis kirjutan ühest uuest mõnusast kogemusest.

Sain juba mõnda aega tagasi flaieri, millega Rakveres asuvat rullmassaaži külastama minna. Olgu öeldud veel nii palju, et Rakveresse tulid peaaegu täpselt samal ajal kaks erinevat rullmassaaži salongi. Üks asub Laada ja teine Pikal tänaval. Olen instgramist küll ja veel igasugu pilte ja videosid nende kohta näinud ja ütlen kohe, et mul oli korralik eelarvamus nende masinate suhtes. Mõtlesin, et kui mugav see massaaž ikka olla saab, kui pead seal ennast umbes käte abil teatud asendis hoidma ja nii kogu protseduuri vältel.

Eelarvamus aga muutus…

Eile otsustasin siis lõpuks aja kirja panna ja täna kell 3 ma Pika tänava salongi sisse astusin. Esmamulje salongist oli väga hea! Hubane ja soe atmosfäär. Klienditeenindaja andis kohe trenniriided selga, veepudeli kätte ja suunas mind oma boksi. Kõik on algajale ikka väga mugavaks ja arusaadavaks tehtud. Aparaadi ees jooksis telekast koguaeg pilt, mis asendis olema peaks. Lisaks olid boksis ka välja prinditud pildid igast poosist, seega eksimisvõimalust väga nagu polnudki. Massaaž algas jalataldadest, seejärel tulid sääred, siis reie esiosa, reie tagumine osa. Tuharaid, taljet, selga, kõhtu ja isegi käsi masseeriti, niiet täis kompott – kogu keha töödeldi väga korralikult läbi. Ja aeg läks seal nii kiiresti, et heameelega oleks kauemgi olnud.

Tõesti väga mõnus lõõgastav protseduur. Peale massaaži oli enesetunne väga hea! Seega lähen kindlasti varsti jälle!

Aga miks siis rullamassaaž ikkagi hea on?

-Stimuleerib lümfivedeliku voolu kuni kümme korda
– Vähendab lümfi seiskumist ja kudede turset
– Viib välja kehasse seisma jäänud mürkained
– Parandab naha ja lihaste elastsust
– Parandab ainevahetust
– Vähendab keha ümbermõõte
– Lõõgastab keha

38727324_559518624464937_8674504688491560960_n

Niiet kindlasti proovige uusi asju ja minge lõõgastage ennast väheke teistmoodi.

Kätlin 😉

Kaua oodatud puhkus…

Võib öelda, et suvepuhkus on käega katsutav. Kehalise kasvatuse tunnid on selleks hooajaks antud ja kohe ongi õpetajatel suve vaheaeg!

Oh seda õnne! Uskumatu, et saab ilma äratuskellata ärgata…

Kriban siis natuke oma vahepealsetest tegemistest… Kes instagramis mind jälgib on ilmselt aru saanud, et olen endale uue hobi jõusaali kõrvale leidnud. Tegemist siis rattaspordiga. Eelmisel kuul ostis ka abikaasa omale maanteeratta ning nüüd on kohe eriti hea koos veeremas käia. Mai lõpus jõudsime juba ka võistlema Tartu rattarallile. Poolmaratoni distants 56 km oli alustuseks õige valik. Kõige rohkem kartsin rahvamassiga sõites just neid kukkumisi. Olen eelnevaltki õnnetustest kuulnud ja videosid näinud ning päris hull värk on ikka küll. Kuna ostsin alles eelmisel kuul lõpuks omale rattakingad, siis seda enam kukkumist kartsin. Rattakingad on klambrite abil teatavasti pedaalide küljes korralikult kinni ning jalgade lahti saamiseks tuleb teha kannaga väike lüke paremale. Mina aga millegipärast seda liigutust teha ei taha, mistõttu olen ikka paar korda külje maha pannud :D. Sõita on kingadega ikka tõesti kordades mugavam, kuid just pelgan selliseid äkkpidurdusi, kus peab ka jalad kiiresti lahti saama… aga eks harjutamine teeb meistriks. Ralli iseenesest oli väga äge. Nii kui start anti hakkasid kõik rahulikult üle stardijoone veerema. Tõesti õnneks rahulikult. Rada kulges Tartu linnast välja mägistele maanteedele. Ilm oli super ilus, päike paistis terve päev ja küttis korralikult. Võtsime plaani 2 h 30 minuti sisse sõita aga õnneks teiste tuules sõites läks tempo kiiremaks ja lõpuks jõudsime finishisse ajaga 2 h 11 minutit. Ise tulemusega rahul ja õnnelikud! Eesmärk oli täidetud, õnneks ei kukkunud ka! Seejärel vahetasime ruttu riided ära ja suundusime La Dolce Vitasse pastat sööma. Peale mida läksime uuesti stardikoridori pikalt distantsilt tulijaid ootama, kus ka isa osales. Seal oli ikka tõelisi rattasportlasi näha, kes ikka lõpus korralikult kiirendasid.

Ühtlasi sõitsin rattaga maikuus üle 500 km!

Eelmisel pühapäeval käisime Tervisespordi grupiga koos trenni tegemas ja sõit tuli plaanitust palju-palju pikem.. Kokku 79.5 km. OMG! Oli see alles trenn. Lõpusirgel lükkas isa mind reaalselt mäest üles, kuna endalegi üllatuseks sai lihtsalt energia otsa. Aga ära tegime. Peale seda oli ikka korralik rammestus peal. Nii kui koju tulime sõime kõhud täis ja terve ülejäänud päev olime suht laibad… aga trenn oli väga hea! Kuna aga ilmselgelt tõmbasime me kiiremate sõitjate tempot maha, siis oli mõtekas grupp kaheks teha. Ja nii juhtuski, et sellel pühapäeval olin hoopis ise grupijuhiks natuke rahulikuma tempoga grupile. Ega me väga kilomeetrite kogumisega tagasi ei hoidnud ja kokku tuli vist 58 km. Kui Tartu rattaralli distants tundus alles paar nädalat tagasi üpris suure katsumusena, siis praegu on see pikkus juba paras ühe korraliku trenni jaoks. On tunda, et mida rohkem sõidad, seda kergem on. Vastupidavus paraneb ja aeroobne võimekus kasvab. Niiet ega siis muud, kui aga jätkame veeremist…

Jõusaali külastan ikka ka. Eelmisel nädalal keskendusin ülikoolile seega jõudsin ainult paar korda trenni, aga päris pausi õnneks sisse ei tulnud. Hetkel vaatangi pigem jooksvalt, olenevalt ilmast, mis trenni teen. Kui on ikka ilus ja soe siis ilmselgelt eelistan rattaga õue trenni tegema minna. Kui on aga vihmane nagu täna, siis sisse jõusaali.

35142953_1972739952760447_5204846548470464512_n

Juulikuus tuleb ka rühmatreeningutesse paus, seega on kohe täielik puhkus lausa kuu aega. Personaaltreeninguid teen jätkuvalt ning kellel on veel mõni huvitav mõte/idee, mida koos ette võtta, siis andke teada! 😉 Olen uutele pakkumistele väga avatud!

Suve to do list:

*puhata

*kokata

*trenni teha

*päevitada

*reisida

*jäätist süüa

Mõnusat suve algust teile armsad blogi külastajad!
Tehke trenni ja sööge ikka jäätist ka! 😉

Kätlin

35237401_1972740136093762_8725546341830230016_n

 

Järgmine väljakutse…

Tehtud!

Aasta alguse poole kirjutasin, et võiks spordimaailmas ka mingid eesmärgid olla või mingid uued tuuled… ennast proovile panna. Ja kuidagi sattus mu teele 1.aprilli õhtul selline väljakutse nagu “100 km jooksu aprillikuuga”. Mõtlesin natuke ja hommikul otsustasin, et mis seal ikka, teen ära. Jooksu kilomeetreid on ikka vahelduva eduga ju kogunenud ka. Väljakutse esimese jooksutiiru tegin 2.aprillil ja endalegi üllatuseks oli tempo päris hea ja 7 km jooksin ära 36 minutiga, keskmine kiirus 5 min/km. Eks need talvised suusatunnid ja HIIT jätavad oma positiivse jälje. Võiks ju arvata, et mis see 100 km siis ära ei ole. 10 päeva jooksed 10 km ja ongi tehtud, aga kui päev on ikka tihedalt täis igasugu erinevaid toimetusi, siis peab ikka iga asja jaoks eraldi aja broneerima. Loogilline samm oli, et vähendan siis jooksude arvelt oma jõusaali treeninguid, sest kõike tõesti ei jõua. Proovisin nädalasse kuskil 2 jõusaali jätta ja siis jooksvalt 2-3 jooksu.
Käisin mõnel hommikul kohe peale ärkamist jooksmas ja need olid vist küll mu lemmikud jooksutiirud. Mõnus karge värske õhk, mis korralikult üles äratab. Hommikukohvi pole vajagi! Kilomeetrite poolest tegin erineva pikkusega jookse. Esimene oli siis 7 km, siis 8 ning esimese nädala lõpus otsustasin ka ühe pikema otsa ära teha – 15 km. Minu õnneks oli ilm mega ilus, tõeline kevad. Panid klapid kõrva ja läksin siblama. Kilomeetrid läksid ruttu ja endalegi üllatuseks polnud see maa midagi nii pikk ega raske.

31437348_1926466367387806_5998790022143148032_n
Selline kilomeetrite eesmärgiks panemine on ikka väga hea motivaator, eriti minu puhul. Kui enne jooksma minemist mõtlen enda peas marsruudi ja pikkuse valmis, siis ega ma seda naljalt ikka ei muuda küll. Jooksen ikka lõpuni, isegi läbi väikese valu. Valutama hakkas peale esimesi jookse mu parem põlv. Kohe konsulteerisin ka füsioga ja kiire esmane vastus oli, et ilmselt on mingi lihas natuke nõrgem, mistõttu kandub suurem osa pingest siis lihase kinnituskohta põlve juurde ja sellest tuleb ka valu. Tundsin ka ise, et põlv otseselt ise ei valuta ega läinud ka õnneks paiste. Venitasin ja mudisin oma paremat reit, mis hetkeks ka valu vähendas.
Kuna aprilli viimase nädala veetsime välismaal puhates, siis otsustasin ka jõusaalist puhata. Seega sai natuke rohkem jooksule rõhku panna. Nädala alguses tegin 10 km ringi ja paari päeva pärast juba 11 km. Kuna lõpp oli nii lähedal, siis mõtlesin, et jooksen juba kõik kilomeetrid Soomes olles ära. Teen ära ja siis on tehtud! Järel oligi ainult 15 km. Kolmapäeva õhtul jooksin 6 km ning eelviimase päeva hommikul viimased 7 km. Ideaalis vist oleks ikka pidanud vahele 1 puhkepäeva tegema, sest viimane jooks oli pääääris aeglase tempoga. Nimelt hakkas see põlvevalu tundma andma mingi 1-2 km peal. Korra tegin isegi pausi, mudisin põlve, läks paremaks ja sain edasi joosta. Siis aga kordus sama asi, mistõttu koos mitme pausiga tuli lõpuks 7 km jooksuaeg 50 minutit. Minu eesmärk oli aga täis joosta oma kilomeetrid, mitte aega jälgida, seega saavutasin ikkagi oma eesmärgi! Ja oi kui hea tunne ikka oli, kui tehtud sai. Kui ikka regulaarselt jooksnud pole ja siis kuuga 100 km ära jooksed võib endaga rahul olla küll! Hetkel uut jooksu eesmärki endale ei pane, võtan ilmselt hoopis ratta välja ja teen nüüd järgmisel kuul sellega mõned pikemad tiirud.

Üks challenge lõppes, teine algas.. Käisime nädalasel puhkusereisil Soomes. Soomes teadaolevalt on ju poed igasugu huvitavat kraami täis. Erilist tähelepanu väärivad lõputud piimatoodete letid ja muidugi jäätisekülmikud! Kuna oli tegemist puhkusega, siis tuli ikka põnevaid jäätiseid ka proovida. Sellega seoses nägingi instagramis sellist vägevat üleskutset, et kui tuleb jäätise isu, siis proovida veel seni söömata jäätist. Mulle sobib! Eestiski on viimasel ajal jäätiseletid aina laiemad, seega võiks ju vaikselt kõik jätsid läbi proovida. Viimasel ajal ma väga lohilast kaugemale pole jõunud, seega…

Esimene uus jäätis, mida põhjamaal proovisin oli Fazeri Geisha jäätis. Geisha komm on ju hea, seega peaks ka jäätis olema? Ütleme nii, et ega see jäätis midagi erilist ei olnud. Oli küll täitsa geisha kommi maitsega, aga oleks võinud olla midagi erilisemat. Pisut isegi liiga lääge ja magus, aga ära sõime ikka.

Teisena proovisin ära Breyers’i jäätise, milles on rohkem valku ja vähem suhkrut. Midagi fitnessi inimestele siis. Maitse oli vanilje jäätis küpsisekreemi tükkidega. Vanilje jätsil oli mingi väga spetsiifiline maitse juures ja kuidagi väga magus oli ka. Küpsisekreemi tükid olid täitsa olemas, pigem väikesed aga siiski olid. Lohilo on siinkohal ikka mitu, mitu sammu ees! 😉
Kolmandal korral otsustasin ikka Ben & Jerry ära proovida. Valituks osutus topped salted caramel brownie ja oh wowww!!! Tegime abikaasaga topsi pooleks, aga minu õnneks sain teisest poolest ka veel poole omale.. terve topsik oleks vabalt mahtunud 😉 See jäätis oli küll senistest Bennydest vist parim. Soolakas karamell, brownie tükid ja šokolaad – oeh mida veel võiks ühest jäätisest tahta? Yumm-yumm-yumm! Benny ikka jääb vist läbi aegade lemmikuks. Rakvere valik võiks ka juba laieneda, sest selles jäätiseketis ikka on juba maitseid!
Ja viimane uus jäts oli Valio enda sortimendist. Mingid uued jäätised, mille arusaamiseks poes läks Google tõlget vaja. 😀 Porgandikoogi jäätis siis… Topsi suurus on nendel väga hea. Väiksem kui Bennyl ehk siis paras ports üksi söömiseks. Jäätist sööma hakates mõtlesin, et kas ikka mingeid tükke ka sees on ja õnneks olid.. porgandikoogi omad. Aga need olid sellised kõvemad krõmpsuvad tükid. Mulle vist oleks meeldinud, kui need oleksid olnud rohkem pehme porgandikoogi tükid. Iseenesest jäätis oli okei, huvitav ja teistsugune, aga päääris magus. Minu meelest oli see jäätis isegi magusam kui Ben & Jerry’s. 😀 Igatahes proovida tasus!

Hetkel siis Soome maalt sellised uued maitsed. Nüüd peaks hakkama Eestis saada olevaid uusi maitsed degusteerima. Mulle jäätisearmastajale see väljakutse igatahes väga meeldib! 😉

Puhkusest ma väga pikalt ei kirjuta, aga lisan natuke pilte küll. Sain esimest korda elus suurel mäel mäesuusatada. Esimene kord oli paar aastat tagasi Kiviõli Tuhamäel. Seda vist nüüd enam päris mäeks kutsuda ei saa. 😀
Mäesuusatamine oli uus ja väga huvitav kogemus igatahes. Tegevus, mis tekitab hasarti ja kindlasti läheks lumistele nõlvadele tagasi. 😉

31475400_1926466407387802_5163083042398404608_n

31472604_1926466427387800_9073403422534795264_n

31510140_1926466424054467_3535516949494628352_n

Hetkel kõik!

Peatse kirjutamiseni! 😉

Kätlin