Järgmine väljakutse…

Tehtud!

Aasta alguse poole kirjutasin, et võiks spordimaailmas ka mingid eesmärgid olla või mingid uued tuuled… ennast proovile panna. Ja kuidagi sattus mu teele 1.aprilli õhtul selline väljakutse nagu “100 km jooksu aprillikuuga”. Mõtlesin natuke ja hommikul otsustasin, et mis seal ikka, teen ära. Jooksu kilomeetreid on ikka vahelduva eduga ju kogunenud ka. Väljakutse esimese jooksutiiru tegin 2.aprillil ja endalegi üllatuseks oli tempo päris hea ja 7 km jooksin ära 36 minutiga, keskmine kiirus 5 min/km. Eks need talvised suusatunnid ja HIIT jätavad oma positiivse jälje. Võiks ju arvata, et mis see 100 km siis ära ei ole. 10 päeva jooksed 10 km ja ongi tehtud, aga kui päev on ikka tihedalt täis igasugu erinevaid toimetusi, siis peab ikka iga asja jaoks eraldi aja broneerima. Loogilline samm oli, et vähendan siis jooksude arvelt oma jõusaali treeninguid, sest kõike tõesti ei jõua. Proovisin nädalasse kuskil 2 jõusaali jätta ja siis jooksvalt 2-3 jooksu.
Käisin mõnel hommikul kohe peale ärkamist jooksmas ja need olid vist küll mu lemmikud jooksutiirud. Mõnus karge värske õhk, mis korralikult üles äratab. Hommikukohvi pole vajagi! Kilomeetrite poolest tegin erineva pikkusega jookse. Esimene oli siis 7 km, siis 8 ning esimese nädala lõpus otsustasin ka ühe pikema otsa ära teha – 15 km. Minu õnneks oli ilm mega ilus, tõeline kevad. Panid klapid kõrva ja läksin siblama. Kilomeetrid läksid ruttu ja endalegi üllatuseks polnud see maa midagi nii pikk ega raske.

31437348_1926466367387806_5998790022143148032_n
Selline kilomeetrite eesmärgiks panemine on ikka väga hea motivaator, eriti minu puhul. Kui enne jooksma minemist mõtlen enda peas marsruudi ja pikkuse valmis, siis ega ma seda naljalt ikka ei muuda küll. Jooksen ikka lõpuni, isegi läbi väikese valu. Valutama hakkas peale esimesi jookse mu parem põlv. Kohe konsulteerisin ka füsioga ja kiire esmane vastus oli, et ilmselt on mingi lihas natuke nõrgem, mistõttu kandub suurem osa pingest siis lihase kinnituskohta põlve juurde ja sellest tuleb ka valu. Tundsin ka ise, et põlv otseselt ise ei valuta ega läinud ka õnneks paiste. Venitasin ja mudisin oma paremat reit, mis hetkeks ka valu vähendas.
Kuna aprilli viimase nädala veetsime välismaal puhates, siis otsustasin ka jõusaalist puhata. Seega sai natuke rohkem jooksule rõhku panna. Nädala alguses tegin 10 km ringi ja paari päeva pärast juba 11 km. Kuna lõpp oli nii lähedal, siis mõtlesin, et jooksen juba kõik kilomeetrid Soomes olles ära. Teen ära ja siis on tehtud! Järel oligi ainult 15 km. Kolmapäeva õhtul jooksin 6 km ning eelviimase päeva hommikul viimased 7 km. Ideaalis vist oleks ikka pidanud vahele 1 puhkepäeva tegema, sest viimane jooks oli pääääris aeglase tempoga. Nimelt hakkas see põlvevalu tundma andma mingi 1-2 km peal. Korra tegin isegi pausi, mudisin põlve, läks paremaks ja sain edasi joosta. Siis aga kordus sama asi, mistõttu koos mitme pausiga tuli lõpuks 7 km jooksuaeg 50 minutit. Minu eesmärk oli aga täis joosta oma kilomeetrid, mitte aega jälgida, seega saavutasin ikkagi oma eesmärgi! Ja oi kui hea tunne ikka oli, kui tehtud sai. Kui ikka regulaarselt jooksnud pole ja siis kuuga 100 km ära jooksed võib endaga rahul olla küll! Hetkel uut jooksu eesmärki endale ei pane, võtan ilmselt hoopis ratta välja ja teen nüüd järgmisel kuul sellega mõned pikemad tiirud.

Üks challenge lõppes, teine algas.. Käisime nädalasel puhkusereisil Soomes. Soomes teadaolevalt on ju poed igasugu huvitavat kraami täis. Erilist tähelepanu väärivad lõputud piimatoodete letid ja muidugi jäätisekülmikud! Kuna oli tegemist puhkusega, siis tuli ikka põnevaid jäätiseid ka proovida. Sellega seoses nägingi instagramis sellist vägevat üleskutset, et kui tuleb jäätise isu, siis proovida veel seni söömata jäätist. Mulle sobib! Eestiski on viimasel ajal jäätiseletid aina laiemad, seega võiks ju vaikselt kõik jätsid läbi proovida. Viimasel ajal ma väga lohilast kaugemale pole jõunud, seega…

Esimene uus jäätis, mida põhjamaal proovisin oli Fazeri Geisha jäätis. Geisha komm on ju hea, seega peaks ka jäätis olema? Ütleme nii, et ega see jäätis midagi erilist ei olnud. Oli küll täitsa geisha kommi maitsega, aga oleks võinud olla midagi erilisemat. Pisut isegi liiga lääge ja magus, aga ära sõime ikka.

Teisena proovisin ära Breyers’i jäätise, milles on rohkem valku ja vähem suhkrut. Midagi fitnessi inimestele siis. Maitse oli vanilje jäätis küpsisekreemi tükkidega. Vanilje jätsil oli mingi väga spetsiifiline maitse juures ja kuidagi väga magus oli ka. Küpsisekreemi tükid olid täitsa olemas, pigem väikesed aga siiski olid. Lohilo on siinkohal ikka mitu, mitu sammu ees! 😉
Kolmandal korral otsustasin ikka Ben & Jerry ära proovida. Valituks osutus topped salted caramel brownie ja oh wowww!!! Tegime abikaasaga topsi pooleks, aga minu õnneks sain teisest poolest ka veel poole omale.. terve topsik oleks vabalt mahtunud 😉 See jäätis oli küll senistest Bennydest vist parim. Soolakas karamell, brownie tükid ja šokolaad – oeh mida veel võiks ühest jäätisest tahta? Yumm-yumm-yumm! Benny ikka jääb vist läbi aegade lemmikuks. Rakvere valik võiks ka juba laieneda, sest selles jäätiseketis ikka on juba maitseid!
Ja viimane uus jäts oli Valio enda sortimendist. Mingid uued jäätised, mille arusaamiseks poes läks Google tõlget vaja. 😀 Porgandikoogi jäätis siis… Topsi suurus on nendel väga hea. Väiksem kui Bennyl ehk siis paras ports üksi söömiseks. Jäätist sööma hakates mõtlesin, et kas ikka mingeid tükke ka sees on ja õnneks olid.. porgandikoogi omad. Aga need olid sellised kõvemad krõmpsuvad tükid. Mulle vist oleks meeldinud, kui need oleksid olnud rohkem pehme porgandikoogi tükid. Iseenesest jäätis oli okei, huvitav ja teistsugune, aga päääris magus. Minu meelest oli see jäätis isegi magusam kui Ben & Jerry’s. 😀 Igatahes proovida tasus!

Hetkel siis Soome maalt sellised uued maitsed. Nüüd peaks hakkama Eestis saada olevaid uusi maitsed degusteerima. Mulle jäätisearmastajale see väljakutse igatahes väga meeldib! 😉

Puhkusest ma väga pikalt ei kirjuta, aga lisan natuke pilte küll. Sain esimest korda elus suurel mäel mäesuusatada. Esimene kord oli paar aastat tagasi Kiviõli Tuhamäel. Seda vist nüüd enam päris mäeks kutsuda ei saa. 😀
Mäesuusatamine oli uus ja väga huvitav kogemus igatahes. Tegevus, mis tekitab hasarti ja kindlasti läheks lumistele nõlvadele tagasi. 😉

31475400_1926466407387802_5163083042398404608_n

31472604_1926466427387800_9073403422534795264_n

31510140_1926466424054467_3535516949494628352_n

Hetkel kõik!

Peatse kirjutamiseni! 😉

Kätlin

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s