Meie kalli poja sünnilugu!

Meie kalli poja sünnilugu!

Olin raseduse ma arvan, et kuskil 37.nädalal juba valmis, et nüüd võib iga hetk ju sünnitus alata. Haiglakott juba ammu pakitud ja pikemalt sõidule minnes oli see meil ka juba kaasas. Isegi kuu aega enne tähtaega.

Tähtaeg meie beebi sünniks oli pandud 22.august.

Hakkaski aeg vaikselt sinna tähtaja poole tiksuma, olime Timoga kodus iga õhtu väga valvel, et äkki see öö on minek. Iga öise wc-s käimise peale arvasin, et oii nüüd veed tulevad, noh nagu ikka filmis kombeks ja hakkab kodus action pihta. Panime ammu paika juba plaani kes viib koera hoidu jne.

Viimastel ämmaemanda visiitidel, kui ämmaemand lapse pead katsus ja tõdes, et pea on juba täiesti ära fikseerunud tõusis mu sisemine arvamine, et nüüd kohe-kohe hakkab asi pihta… Ämmakas aga pani igaks juhuks uue aja enda juurde tagasi nädala pärast ja oh imet, olin mina seal ukse taga kohal nagu viis kopikat. Viimasel ämmaemanda visiidil, 26.august, kirjutas ämmaemand ka juba valmis saaterkirja haiglasse esilekutsumiseks, et kui nüüd nädala lõpuks ise beebi tulema ei hakka peab haiglasse minema. Ääri-veeri küsisin siis, mis ma sinna pean kaasa võtma jne, ise lootuses, et ma ikka esilekutsumisele ei lähe. Et noh beebi ju kohe täna sünnib.

Tegin ma selleks kõike imetrikke, käisin saunas nädalas juba 1-3 korda, jõin isegi enne tähtaega pokaali shampust, tegin trenni, kükke jne, käisime koeraga iga päev jalutamas… Ostsin ka vaarikalehe teed, et ehk see aitab… mina enam igatahes neid trikke ega nippe ei usu, ega julge ka kellelegi soovitada J sest no minu puhul need ei toiminud, äkki kellegi teise peal toimivad.

Päevad möödusid ja kätte hakkas vaikselt jõudma nädala lõpp, et mul tiksus siis kohe kohe täis 41.nädal. Ämmaemand eelnevalt ütles, et tema juures käin kuni 41.nädalani, edasi tegelevad minuga siis arstid.

Pühapäeval 29.august käisime veel metsas seenel ja tegime sellise mõnusa rahuliku perepäeva. Lootuses, et pikk öö veel ees, lähme ise ikka enne esilekutsumist haiglasse. Tagant järgi tundub seda lootmist nagu naljakas kirjutada. Aga tõepoolest me lootsime, et see võib iga hetk ju juhtuda.

Jõudiski kätte esmaspäev, 30.august mil ma siis haiglasse sisse tulin.

Ja täna, laupäeval 4.septembril olen ma ikka veel siin. Hetkel veel ilma beebita. Kell on 10.32 hommikul.

Mis minuga siis siin on tehtud?

Esmaspäeval tulin üles kohe sünnitusosakonda, juhatati mind palatisse ja sain oma voodikoha. Siin oli ees juba minuvanune rase naine. Tehti mulle ultraheli, mille käigus arst ütles, et lapse kaal on umbkaudu 4.3 kg. Hea, et mul mask ees oli, sest mul vajus reaalselt suu vist pärani lahti. Beebi jala ning pea ümbermõõt küll ei näidanud suurt last, aga millegi pärast mingi arvutuse tõttu beebi kaalu ta selliseks mõõtis. Ütles, et sealt võib muidu +- 600 g, ilmselt ikka – 600 g. Mäletan, et ühel viimastest ämmaemanda visiitidest veel küsisin ämmakalt, kas beebi liiga suureks juba ei või minna. Selle peale tema vastas, et varasemad ultrahelid ei näita küll, et loode oleks liiga suur. Seega ei osanud ma seda 4.3 kg kohe üldse arvata. Mis beebi kaaluks tegelikult on seda saame alles teada. Täna unes nägin, et beebi kaalus 3.7 kg J

Ja peale ultraheli siis ma siin haiglas tiksusin. Arst ütles, et ootame-vaatame, äkki üks hetk hakkab sünnitus ise pihta. Enne kolmapäeva nemad sekkuma ei hakka.

Selle peale mul kohe esimesed pisarad lahti. Helistasin mehele ja nutsin, et miks ma siis kodus juba olla ei või ja pean siis lihtsalt niiiiiiisama passima. Olin küll arstide silme all ja päevas 3 korda kontrolliti beebi südamelööke, need olid kenasti korras, aga ülejäänud aja ma lihtsalt olin niiiiisama. Mulle ei mahtunud see pähe. Miks? Miks ma siis kolmapäeval ei võiks siia haiglasse tulla. Jah, sisse-välja käimine on hetkel vist koroona tõttu ka raskendatud, aga ikkkkagi…

Passisin siis kaks päeva… õnneks palatikaaslane oli ka rase ja tuli veel kaks rasedat juurde seega jututeemasid jagus. Mul oli ka läpakas kaasas ning aeg väga aeglaselt ei läinud isegi.

Jõudiski kätte siis kolmapäev, kui arst siis otsustas, et on aeg nüüd geeli panna. Oh issand! Meile palatikaaslasega pandi samal ajal geeli. Peale selle panemist PEAB TUND AEGA PIKALI OLEMA samal ajal käivad valud!!! See oli kõige hullem tund mu elus vist. Koos palatikaaslasega väänlesime ja ohkisime. Panin õnneks airpodsid kõrva ja rahustava muusika käima, mis vähekenegi aitas. Sain tunda, mida need sünnitusvalud tähendavad. Peale tund aega voodis olemist pidime kohe minema tuksuma, mingi pool tundi vähemalt veel pikali ja peale seda sai lõpuks liikuda. Olin kuulnud, et soe vesi leevendab ja leidsin minagi selle võlu. Käisin too päev vist 6 korda sooja vee all. Seal oli lihtsalt niiiiii hea! Mõtlesin, kas oleks imelik seal terve päev olla… Geel pidi toimima u 6 tundi, selle aja vältel käisid koguaeg valud ning peale seda olukord rahunes. Täitsa ära valud ei kadunud, aga läks veidi kergemaks. Küll aga ka öösel olid kerged valud aga need kannatasin ära, kuigi käisin ka veel sooja veel all leevendust otsimas.

Uus päev – neljapäev – arst vaatas mis seis on, emakakael pm samas seisus ja tuli otsus uuesti geeli panna. Oiii pekki! Ja läks korduse peale täpselt sama eelmise päevaga. Palatikaaslane sai mul aga peale 1 doosi geeli ballooni, mis avaldab mehaanilist survet emakakaelale ja avab siis seda. Seega oskasin neljapäeva õhtul arstilt ka endale järgmiseks päevaks ballooni välja meelitada. Ta oli õnneks nõus. Möödus siis see neljapäev siin taas valutades.

Lisaks vajab kindlasti ka mainimist mu vaimne pool, mille tagajärjelt ma ikka siin töinasin ka. Lihtsalt kohati tuli niii looooootusetu tunne peale, et kuidas nii kaua võib???
Kui täna ämmaemandaga vesteldes sain taas kinnitust, et kuna kehad on niivõrd erinevad, siis lihtsalt on ka meetodid erinevad. Mõnel mõjub geel kohe, mõnel mitte jne. Minul oli emakakael niiiii toores ja kõik nii kinni, et lihtsalt pidi rahulikult hakkama seda stimuleerima.

Reede – ootasin, veidi ja kartsin arsti juurde minemist ja selle ballooni paigaldamist. Aga kuna siiski hetkel olid kõik panused selle peal, siis pidin ikka minema..

Läksime kuskile ruumi, mul seoti jalad kinni ja hakati seda siis paigaldama. Ma täpsemalt ei kirjelda, milline see balloon on ja kuidas seda paigaldatakse, kes tahab siis Google. Igatahes pusivad seal ja arst ütles, et taha see sisse minna. Et ei saagi vist panna, et ärme siis pane, paneme geeli. Ma siis suht karjusin või no ütlesin ikka kõva häälega, EIIII, ma ei ole nõus seda geeli enam panema. Arst siis, et ahah no proovime veel. Ja õnneks siis said selle ikka mulle paika. Ballooniga saab kohe ka liikuda ja käia dušši all ja olla natuke normaalsemalt kui selle geeliga. Balloon pandud, hakkasid ka kerged valud, aga hoopis teistsugused kui geeliga. Geeliga oli mul terve päev kõht nagu toonuses, beebi liigutusi ei tajunud ja kogu selg oli pinges. Ballooniga aga käisid vahepeal hullud mensesevalud, siis läksid ära, siis lõi mega nagu MEGA valu selga ja läks ära. See tunne peale valu korraks oli lihtsalt nii huuh leevendav ja kergendav. Balloon pandi mulle siis reedel kell 3 päeval. Öösel magades käisid ka ikka valud, mis iseenesest on hea märk, et äkki ikka siis miskit toimub.

Täna on laupäev (4.sept). Käisin hommikul tuksumas, balloon sees ja hetkel olen arsti ootuses, et mis seis on. Loodan lihtsalt täiega, palun jumalat, et oleks seis edasi liikunud… Kirjutan hetkel seda lugu, samal ajal ise valutades. Tuleb jõhker valu selga, siis automaatselt hingamine aeglustub, üritan mega rahulikult nina kaudu sisse ja suu kaudu välja hingata. Ja valu läheb üle… aga eks ta jälle ükshetk tuleb tagasi…

… Kirja pandud peale sünnitamist.
Reedel kell 16 läbi läksin arsti juurde, et üle vaadata, mis see balloon siis teinud oma. Seal samas pukis olles selgus, et avatust oli 4 cm ja arst tegi KOHE veed lahti. Sealt läksin otse sünnitustuppa. Küsisin kohe, kas tohin ka abikaasa kohale kutsuda. Timo oli seda kõnet ilmselt ikka VÄGA VÄGA VÄGA oodanud. Helistasin ja ütlesin, et hakka tulema. Kell 17.00 oli Timo kohal. Kuna lootekotti katki tehes selgus, et looteveed olid ka rohelised siis pandi mulle KTG andurid külge, mis tähendas, et esimesed valud pidin voodis valutama. Ja oii kuidas ma seda ei kannatanud. Koguaeg küsisin, millal tohin juba püsti tõusta ja dušši alla minna. Kellaaegadest ma midagi õieti ei mäleta, aga üks hetk lubas ämmaemand mind õnneks dušši alla. Seal pidi ka ainult ühe küljega olema, et anduritele vett peale ei läheks, muidu need ei näidanud pulssi. Olin sooja vee all ehk kuskil tunnike ning siis läksime tuppa tagasi, vaatasime avatust ja see oli juba 8 cm. Valutasin siis veel toas edasi. Mulle valude leevendamiseks sobis selline põlvist alla kükki minek. Sinna juurde muidu väga valjuhäälne hingamine. Ämmaemand koguaeg kiitis, et hingasin väga hästi ja et olin palju jalgadel ja olin aktiivne. Oli vahepeal jälle aeg avatust kontrollida ning õnneks oli selleks hetkeks täisavatus, mistõttu ämmakas arvas, et võib pressima hakata. Ma kohati ei tajunud ära, millal täpselt pressima pean. Ühesõnaga juba päris mitu pressi tehtud, aga edasiliikumist ei toimunud. Siis tuli ka arst juurde, uuesti pressisin aga sama seis. Ajaliselt läks pressidele aega ma arvan, et kuskil 20-30 min. Arst oli juures, märkasid nad, et beebi südametöö hakkab veidi aeglustuma ning selle peale kohe arst tegi ka otsuse, et siis on keiser. Ruttu paberile allkiri alla ja opisaali ma läksin. Seal tehti mulle spinaalanesteesia, pandi vajalikud torud külge ja operatsioon võis alata. Kell 20.56 sündis meie kallis poja. Kuulsin tema nutmist ja hakkasin ka ise kohe nutma. Sain talle põsele musi teha ja siis ta juba viidi mehe juurde. Oleme ÜLIMALT õnnelikud!

Trenn koroona ajal…

Tere armas lugeja, kui oled siia sattunud!

Taaskord hakkavad tänasest uued piirangud kehtima, mis ühtemoodi raskendab meie elu kuid teistpidi oleme sellega vist vaikselt juba ka harjunud? Selleks, et hoida oma vaim ja keha siiski reibas ja terve tuleks ennast liigutada/teha trenni. Trenni all mõtlen ma igasugust liikumist: kõndimine, jooksmine, jõusaalis treenimine jms.

Annan sulle 3 nõuannet, mis võimalused sul selleks on:

  1. Esiteks soovitan sul liituda minu Facebooki grupiga “Treeningud Kätliniga“, kus saad kõik eelmise aasta koroona-aja live-treeningud järgi teha. Tunned nagu oleksid taas rühmatreeningu saalis. Mina juhendan ja sina treenid. Kõlab ju väga mõnusalt? Ei pea ise välja mõtlema, mis trenni täna teha vaid lihtsalt võtad lehe lahti ja valid endale sobiva trenni.
  2. Teiseks on meil siiski Aqva Spordikeskus ja ka muud spordiasutused avatud, kus saab edukalt jõusaalis individuaaltreeningut teha. Kes on varem jõusaali ringtreeningus käinud saab edukalt neid harjutusi enda treeningutesse kombineerida. Samuti on meil Aqva Spordikeskuses iga päev kell 11.00-13.00 ja 17.00-19.00 valvetreener, kellelt võid julgelt abi küsida. Kui soovid, kirjuta otse mulle, annan heameelega samuti nõu, mida jõuaalis teha.
  3. Kolmandaks soovitan minna õue. Mine välja kõndima, naudi ilma ja tee kohe üks mõnus pikk jalutusring, samal ajal oma immuunsust tugevdades. Vali endale selline korralik tempo, et kõndimise lõpuks oleks nahk kergelt märg. Puhtal kõnniteel võiksid tunni ajaga läbida 6-7 km.

Seega valikuid liikumisest jätkuvalt on!
Soovin sulle mõnusat liigutamist!
Kätlin

Piparkoogine-toorjuustukook

Piparkoogimaitseline toorjuustukook

Põhi: 150 g piparkooke
75 g võid

Sisu: 380 g piparkoogimaitselist kohupiimakreemi (alma)
400 g vanilje toorjuustu (otto piimameister)
3 muna
stevia

Kaunistamiseks: meelepärast moosi või marju

Valmistamine: purusta piparkoogid ja sega sulatatud võiga. Suru segu tihedalt koogivormi põhja.
Täidise jaoks sega toasoe toorjuust ja kohupiimakreem lahtiklopitud munadega, lisa maitse järgi steviat. Küpseta kooki 160 kraadi juures 50 minutit – 1 tund. Valmis kook peaks pealt veidi võdisema, kui täidis ikka täitsa loksub pikenda küpsetamisaega 10 minuti võrra (ebatõenöoline, kui kook on tund aega ahjus olnud). Nüüd lase koogil lahtise ahjuuksega veel pool tundi rahuneda ning seejärel tõsta kook välja. Ise eelistan alati süüa toorjuustukooki järgmisel päeval, seega kes soovib sama, siis pane hiljem kook külma. Serveerimisel kasuta fantaasiat. Väga hästi sobib peale panna hapukamat moosi või hoopis marju.

Soovitus! Kuna minul oli tegemist 24 cm läbimõõduga koogivormiga, siis tuli kook väga madal. Selleks, et saada kohevust/kõrgust ja ka õhulisust koogile, soovitan täidisele segada juurde hapukoort (200 g).

Head küpsetamist ja häid jõule! 🙂
Kätlin

Jõululaud. Mida võtta? Mida jätta?

Tere!
Tore, et oled jõudnud siia minu blogisse. Soovin sulle mõnusat lugemist. Kui tekib küsimusi või ettepanekuid, millest kirjutada, anna aga julgelt teada! Nüüd aga tähtsa jutu juurde. Loetud päevade pärast on taas aeg jätta oma igapäeva toimetused ja nautida head toitu pere seltsis. Jõulud on täpselt 9 päeva pärast.

Arvan, et paljud naised, keda huvitab tervislik eluviis, kes käivad regulaarselt trennid mõtlevad aeg-ajalt, et mida siis jõuludel ikkagi süüa, et säiliks ka treenitud vorm? Mida lauale panna, et oleks ka tervislikumaid valikuid? Mida üldse süüa kui laual on klassikaline jõulupraad?

Number 1 soovitus on mitte muretsemine. Ära põe mida sa sööd jõulude ja aastavahetuse vahel, vaid jälgi mida sa sööd aastavahetuse ja jõulude ajal. Just nii see ongi. Jõulud ei kesta igavesti ning paar päeva lubada endale rammusamaid toite süüa ei juhtu sinuga midagi. Muidugi kohe peale jõule kaalule astudes võib number olla veidi suurem, kuid see on lihtsalt keha reaktsioon rasvasemale ja suuremale toidukogusele. Keha hoiab süsivesikute söömise tagajärjel vett kinni. Seega, naudi see paar päeva ja siis jälle tagasi rajale!

Teine soovitus oleks siiski natuke läbi mõelda oma istumised. Kui tead juba ette, mis päevadel külla lähed siis jätagi enda nö “patupäevad” nendele päevadele. Proovi eelnevatel päevadel jälgida oma toitumist, söö kergemalt ja palju värsket. Siis ei tunne sa ka nö “süümekaid” kui lased jõuluõhtusöögil hea maitsta.

Ära unusta juua vett! Kindlasti ära aja segamini tühja kõhtu ja janu! Söömise vahepeal joo kindlasti vett. Kuna vesi on meie organismile väga vajalik, siis ära unusta seda juua ka pidupäeval. Hoiad ka hulganisti kaloreid kokku kui ei tarbi suhkrut täis jooke! 😉

Jälgi, kas kõht on juba täis. Jõululauda istudes ära mõtle, et kõik või mitte midagi. Söön kõik ära, mida pakutakse. Ei! Sa ei pea jõululaual olevaid kõiki toite ilmtingimata sööma. Jälgi oma enesetunnet, kui tunned, et kõht on juba täis, tee paus ja lase organismil puhata.

Kindlasti tõsta taldrikusse võimalikult palju värsket kraami. Igasugused salatid annavad palju mahtu, kuid sisaldavad vähe kaloreid, mistõttu soovitan nendega oma kõhtu täita. Salatite all ma mõtlen muidugi ise tehtud, ilma lisatud suhkuta salateid. Ka erinevaid köögivilju võiksid kindlasti oma taldrikule tõsta.

Kui sul on võimalik ise jõulutoite teha või nende valmimisele kaasa aidata võiksid teha ka nö paremaid valikuid. Näiteks kui soovid teha ahjukartulid, siis pane kartulid koos seapraega ahju. Seapraest eralduv rasv küpseta juba ka kartuleid. Liha puhul jälgi, et toode oleks võimalikult mahe, osta lihatükk näiteks tuttava taluniku käest. Eelista taisemat liha rasvarikkale lihale. Verivorstide valik on hetkel poes väga väga lai. Leidub juba tooteid, mille kaloraaž 100 g kohta on alla 200 kcal. Kindlasti uuri poes natuke pakendeid! Julgelt võid jõululaualt võtta hapukapsast ja hapukurki. Hapukapsas aitab rasvasel lihal paremini seedida ning lisaks sisaldab see ka C ja B vitamiine ning probiootilisi baktereid. Hapukurk on hea lahja toit, mida võib julgelt prae kõrvale krõmpsutada.

Magustoidu söömisega ära kiirusta! Kui praad on söödud naudi aega jutustades, lase organismil puhata ja tee söömisesse paus.
Kookide valmistamisel saab jälle igaüks vastavalt oma maitse-eelistustele koostisosasid muuta, ikka tervislikumaks. Ise tehtud maiustuste puhul saad jälgida suhkru sisaldust ning asendada nisujahu mõne muu jahuga. Valikut tervislikumate kooki tegemiseks on palju. Meie pere lemmik magustoit isegi jõuludel on tihti jäätis. See on kuidagi eriti mõnus, külm ja sobib hästi peale rammusat õhtusööki. Teine lemmik magustoit on muidugi toorjuustukook, mida olen viimasel ajal teinud piparkoogi lisandiga, suhkru asemel kasutan muidugi steviat. Kui soovite jõulu toorjuustukoogi retsepti siis andke julgelt teada! 😉

Mis kõige tähtsam! Ära mõtle üle. Peamine on sellel perioodil siiski nautida perega koos olemist. Nautida head ja rammusat toitu.

Soovin Sulle ilusat jõulukuu jätku!
Kätlin

Aeroobne või jõutreening-kumb on parem kaalu langetamiseks?

Olen tagasi, loodetavasti nüüd pisut järjepidevamalt. Teemasid, millest kirjutada tegelikult on ja kohe palju, seega miks mitte kostitada teid ühe hariva treeningu/toitumise teemalise postitusega vähemalt kord kuus?! 😉

Olen väga palju kuulnud just naiste poolset arvamust kaalu langetamise osas, et kindlasti tuleb hakata tegema aeroobset treeningut, mitte mingil juhul ei tohi alustada jõutreeningutega, sest jumala eest, keegi ei soovi ju veel suuremaks minna. Suuremaks minna lihasmassi arvelt, arvates, et lihasmass hakkab kohe vohama. Kindlasti see nii ei ole.

600x900_PINTEREST_Aerobic_vs_Anaerobic_Exercise_Which_Is_Best_for_Weight_Loss

Pole olemas ühte ja õiget viisi, kuidas kehakaalu alandada, kõige olulisem REEGEL on, et TULEB KULUTADA ROHKEM KUI TARBIDA!!!

Ükskõik, mis on füüsilise vormi eesmärk, esmalt tuleb omale selgeks teha mõned põhitõed. Selleks, et kehakaal hakkaks langema, tuleb tekitada kaloridefitsiit. Selle tingimuse täitmise peamised vahendid on õige toitumine ning kehalise aktiivsus. Kaloridefitsiidi loomiseks on 3 võimalust:
1) süüa vähem, kui kulutad;
2) süüa sama palju kui varem, kuid suurendada kehalist aktiivsust;
3) kombinatsioon kahest esimesest ehk süüa vähem ja kulutada rohkem!!!

Mitte mingit “imet” tegelikult ei ole. Tuleb anda kehale aega uue olukorraga harjumiseks. Ülekaal ei tulnud üleöö, seega ei kao see ka üleöö.

9vWp6aU4y8kx7QT41LAwhqyf31SMRnykocDFX8yq52scxqzswCMxWiraK8s3kTkJDMc6ExGqSrZyTPogxE6zoVmiFUgiXdiADToxcfnco3oEwPAPhrZ6zRLB5xJ53KG2NGwEjMXTBE8y2Xkdt
Oluline pole mitte kaalunumber, vaid kehakoostis! 😉

Laialt on levinud arvamus, et jõutreening teeb naised suureks ja muskulaarseks ning arvatakse, et just aeroobne treening aitab keha trimmida. Jõutreening mitte ei aita ainult voolida oma keha, andes ilusad kumerused, vaid lisab ka naiselikku lihasmassi. Mida suurem on lihasmassi osakaal, seda kiirem on ka ainevahetus, mis omakorda tähendab, et keha juba vabas olekus kulutab rohkem kaloreid kui rasvamass.

Mõned punktid, miks jõutreening on meile kasulik:
* paranevad üldised tervisenäitajad: jõutreening tugevdab immuunsüsteemi, seda tehes paraneb verevarustus, suureneb luude tihedus, paraneb rüht
* Rohkem lihaseid = suurem energiakulu. Rasva ülalpidamiseks ei vaja organism energiat, küll aga vajab ta seda lihaste ülalpidamiseks. Seega, kui tahad rohkem süüa, sea sammud jõusaali. Peatselt saad kehakaalu kontrolli alla.
* jõutreening ei lase lihastel kärbuda. Vanuse kasvades ja sporti mitte tehes hakkab lihasmass vaikselt kaduma. Regulaarne jõutreening pidurdab selle protsessi
jõutreening aitab luua ihaldatud kehaproportsioonid. Soovid kauneid kehakumerusi, peenikest pihta või hoopis väljapaistvaid kõhulihaseid – sel juhul toetab jõutreening sinu eesmärke.
jõutreening muudab sind enesekindlamaks.

Ilusa ja vormis keha saavutamiseks ei ole muud võimalust kui järjepidev jõutreening, õige toitumine ning realistlik kogus aeroobset liikumist. Aeroobset treeningul on ka kaalu alandamisel oluline osa, kui mitte põhiline osa. Pikalt aeroobseid treeninguid tehes kaotab keha lõpuks hoopis lihamassi, aeglustades seega ainevahetust ja rasvade põlemist.
Ainult jõutreeningu harrastajatel võivad ilusad lihased aga rasvakihi alla peitu jääda, KUIGI toitumise kaasabil on ka ainult jõutreeninguga võimalik pikapeale väga häid tulemusi saada, ERITI JUST PÜSIVAID tulemusi.
Keskenduda tuleks jõutreeningule ja õigele toitumisele ning aeroobseid treeninguid tuleks teha toetava treeninguna, kuid mitte ainukese vahendina kaalu kaotamiseks.

Niiet, tule minu juurde trenni! Rühmatreeningusse ja ka jõusaali personaaltreeningusse 😉 ..sest nagu eelolevas postituses kirjas, üks toetab teist ning kõige olulisem on lihtsalt kuskilt alustada!

Peatse kohtumiseni,
Treener Kätlin! 🙂

 

Nocco Camp jätkub…

Päev 2 algas äratusega kell 6.45. Hommikusöögi aeg oli 7st 8ni, aga kuna 8.15 oli juba start ranna poole, siis läksid enamik juba varem sööma, et õigeks ajaks valmis jõuda. Sõime müslit jogurtiga, muna, võileiba ja puuvilja. Mingit fancyt buffee-stiilis hommikusööki polnud, aga kõhu sai täis. Päeva esimese poole veetsime rannas sportlike tegevustega aega sisustades. Esimene ülesanne oli kohe rannaplatsi puhastamine ristust, kuna öösel oli mõnus torm ranna koledaks teinud. Esimene ülesanne oli švammiga vee tassimine künkal olevasse ämbrisse. Võistkonnad olid siis moodustatud riigiti, mina, Timo ja Liis moodustasime ühe kuldse kolmiku. Järgmine ülesanne oli liivalossi ehitamine, mille me muideks võitsime. Meie loss tuli tõesti ilus välja ja jäi ka püsima, seega olime auga esimese koha välja teeninud. Vahepeal muidugi kerge NOCCO ja batoonide paus ning edasi jätkasime SUP laudade ja kajakkidega. Esimest korda ronisin ka selle SUP laua peale. Põlvili seal peal olles oli täiesti normaalne ja võimalik ka edasi liikuda, püsti olles oli aga asi natuke raskem. Kuigi meie esimene laud, millega sõita proovisime oli vist ka natuke tühi, mistõttu tasakaalu hoidmine seal oli raskendatud. Järgmine võistlus nägi välja selline, et 2 meeskonna liiget pidid ranna lamamistooli pea kohal sirgete kätega hoidma. Samal ajal kolmas liige pidi minema kajakiga vette ja aerutama ümber “tähise”, milleks oli Camilla. Tähis asus kalda piirist kuskil 150 m kaugusel ehk siis edasi-tagasi 300 m aerutamist. Ruttu kaldal vahetus ja läks teine liige ja seejärel kolmas. Siis jätkus sama süsteem, aga nüüd SUP lauaga ning lõpuks panime tooli maha ja pidime ka veel koos ujuma. Kõige raskem selle harjutuse juures oli vist hoopis selle tooli hoidmine, mis võttis õlad ikka korrrrrrralikult täis. Ei suutnud neid käsi kohe kuidagi lõpus enam sirgelt hoida. Karistuseks võiski tooli maha panna ja paar kosmonauti teha, mida me Liisiga ka üks kord tegime. Lõpp kokkuvõttes saime selle võistluse tulemusena 6.koha ehk jäime poole peale. Tublid ju küll! 😉

45001831_2066554046728735_4361010690283012096_n

45042855_504586330040025_4899059613028057088_n

Seejärel liikusime tagasi campi, tegime kiire lõunasöögi ja saime korraks puhata. Tunni pärast algas juba järgmine treening, milleks oli crossfit. Oh kuidas ma seda ootasin! Kõige pealt tegime läbi nö baasharjutused, õppisime selgeks harjutuste tehnika ning seejärel toimus võistlus. Võistlus algas 1000 m sõudmisega, seejärel liikusime crossfiti alasse, kus tegime paari peale kokku 100 kükki, 50 kätekõverdust, 50 kosmonauti üle kasti hüppega või oli hoopis 100?! 25 korda topispalliga viset vastu seina 3 m kõrgusele,  25 kõhullihast (rippes jalgade tõsted). Siis 18 korda hantli maast rebimist, 18 korda väljaasteid – käsi samal ajal hantliga üles sirutatud, 18 kükki hantliga.. ja vist oligi kõik. Kogu kupatuse tegemiseks oli aega 18 minutit ja me Timoga saime asja päris napilt tehtud.. vist jäigi ainult mõni sekund ajast üle. Seega olime enda üle kohe päris uhked, sest no tegime sellist asja esimest korda. Siis oli pisike paus ja liikusime edasi Nike treeneri Eriku treeningboksi, kus tegime mulle juba tuttavaid NTC harjutusi. Peale seda oli viimane boks Islandilt päris ambassadori juures, kus oli veel vaja kosmonaute ja kükke teha. Ja sellega saigi mingi kolme tunnine trenn läbi. Pärast seda olime päris väsinud küll, aga millegi pärast õhtuti mul und väga hästi ei tulnud, olenemata kõigest sellest füüsiliselt koormusest. Ise arvan, et ju oli asi ikka selles heas energiajoogis NOCCOS, kuigi õhtupoolikul ma jõin ikkagi kofeiini vaba NOCCOT, aga ju siis ikka mõjus.

Õhtul tšillisime niisama ringi, ajasime juttu ja nautisime melu. Ja nii saigi teine päev õhtusse!

45168027_2222981071277416_1723137743829073920_n
siin kõrgel oli minu tuba

45140219_524795081328447_1221864968182300672_n
happy kid!

Hea, et mul tekst laagrist vahetult arvutisse kirja sai, praegu kogu asja meenutada on juba natuke keerulisem..

Kohtumiseni aga järgmises kirjatükis! 😉

NOCCO CAMP ESPANA

Kuni mälestused veel ehedalt meeles on tasub need ruttu kirja panna..

.. meie laager sai alguse neljapäeval, 11.oktoobril. Äratus oli kell 2.50, et jõuda viieks lennujaama. Üllatavalt lihtne oli ärgata, eks ärevus oli sees ka. Lennureis oli meil seekord päris pikk, Tallinnast Frankfurti, seal natuke ootamist ning edasi lennule Malaga suunas. Vahetule enne lennukile minemist silmasime lennujaamas kolme sportlikku noort ja millegi pärast tekkis mõte, et äkki nemadki lähevad NOCCO laagrisse, kuna infokirjas oli näha, et peale meie saabub samal päeval ja samal ajal laagrisse veel 3 noort. Hakkasin ruttu instagramis ringi vaatama ja leidsingi üles Austriast laagrisse tulijad. Mõtlesime, kas lähme nende juurde ka tere ütlema, aga nad jõudsid ise meist ette. Nemad olid samuti läbi instgrami meid märganud ja tundsid meid ära. Oh seda sotsiaalmeediat ikka küll. Teed paar klikki ja leiad täiesti võõraste inimeste kohta kohe infot. Igatahes tegime põgusa tutvumise ja suundusime lennukile.

Malaga lennujaamas mõtlesime oma austria sõpru oodata, et koos taksoga Marbellasse minna, aga kuidagi kaua läks neil aega ja ei jõudnud me neid ära oodata. Seega võtsime takso ja hakkasime campi poole sõitma. Ilm oli pilves ja vihmane, aga mida rohkem me Marbella poole jõudsime seda ilusamaks ilm läks, pilved kadusid ja päike tuli välja.

40 minutit sõitu ja kohal me olimegi. Esmamulje oli kohe wow-wow! Nocco sildid igalpool ja väravast sisse minnes tervitas meid kohe bassein. Kuna enamik laagris osalejaid olid varem kohale jõudnud, siis tehti neile parasjagu just laagri piirkonda tutvustav tiir ja meid suunati kohe sööma. Makaronid hakklihaga sobisid peale pikka päeva lõunasöögiks küll.

Jagasin tuba 3 ambassadoriga, kes olid pärit Rootisist, Taanist ja Hollandist. Toad leitud, esimesed NOCCOd joodud ja võiski programm alata. PS! Meil oli laagris NOCCO külmik! Joo palju tahad :O Maitsed olid samuti sellised, mida mina veel proovinud polnud! 😉
Esimene ülesanne oli meil rahulikult takistusraja läbi käimine. Anti ülevaade, mis ülesanded seal on ja kuidas rada peaks läbima. Kogu takistusraja peale toimus võistlus laupäeval. Selle kompleksi omanik on Mike, kelle järgi on antud koht ka nime saanud – Mike’s Gym. Tema 11 aastane poeg näitas meile kõik takistused ja nende sooritamised eeskujulikult ette. Mõne harjutuse puhul pandi siiski ka meid kohe proovile ja kui algul arvasime, et tegemist saab olema ülevaatliku trenniga siis lõpuks olime kõik korrallikult porised ja oli näha ning tunda, et trenni on tehtud.

Peale õhtusööki oli rahulik chill basseini ääres, kus tutvusime üksteisega lähemalt. Tuli välja, et kõik ambassadorid on ikka täiega tegijad, korralikud trennihundid. Kes tegeles crossfitiga maailma tasemel, kes oli professionaalne odaviskaja ning kes sõudja, kelle eesmärgiks on tulevased Tokyo Olümpimängud. Ja siis olime meie Timoga ja ülejäänud NOCCO kampaania võitjad, vähe tagasihoidlikuma spordi ajalooga. 😀

… ja siit läheb lugu edasi järgmise blogipostitusega! Niiet stay tuned! Lisan ka natuke pildimaterjali!

44662648_316974772435226_7629640755711049728_n

44591232_293534864820035_2370488258497871872_n

44594475_348827195890651_5802163009128235008_n

44698648_1382113195253943_5882003414618996736_n
My love!

44710514_1943001116004738_6819766041451692032_n
Mike isiklikult!

I am nocco enough!

Täpselt kuu aja pärast pakin juba kohvrit, et valmistuda Hispaania reisiks. Kes mind instagramis jälgib, siis see ilmselt on tähele pannud, et mina olengi see õnnelik inimene, kes NOCCO kampaania raames võitjaks osutus! Võit on pääse NOCCO Camp Espana laagrisse, mis leiab aset 11.-14. oktooberil, Marbellas, Hispaanias!

Oumaigaad! Ega ei suuda seda praegugi veel päris uskuda. Kuigi kui lennupiletid meili peale saadeti, siis tundus, et tegemist on ikka päris asjaga.

41481242_469263923579138_2634306169388138496_n

Ega ma väga suurt hetkel veel laagri kohta ei teagi, ainult seda, et tegemist on treeninglaagriga, mille käigus siis toimuvad erinevad aktiivsed ja sportlikud tegevused, nii rannas kui ka näiteks kuulsas Mike Gym’is.

Lisaks endale sain ma kaasa võtta ka ühe inimese, kellele siis samuti kogu reis välja tehakse. Ja see teine õnnelik inimene on mu abikaasa!

Kusjuures kui see konkurss veel käis, siis lipsasid üle mu huulte sellised sõnad, et:”Ma ju nagunii võidan!”… vot, vot, tasub ikka oma sõnadega ettevaatlik olla! Tegelikult tasub ikkagi suurelt mõelda ja suurelt unistada, küll need siis ka täituvad! 🙂

41442487_465750427263012_8426784018673958912_n

Igatahes loen juba päevi ja kindlasti-kindlasti saate hiljem kõigest lähemalt ka siit lugeda. Niiet, järgmise korrani! 😉

Kätlin

 

Üks arvustus…

Kirjutan siis kui midagi öelda ka on, sobib eksju?

No hei-hei kõigile!

Ei hakka praegu mingit suve trennide kokkuvõtet küll tegema, hoopis kirjutan ühest uuest mõnusast kogemusest.

Sain juba mõnda aega tagasi flaieri, millega Rakveres asuvat rullmassaaži külastama minna. Olgu öeldud veel nii palju, et Rakveresse tulid peaaegu täpselt samal ajal kaks erinevat rullmassaaži salongi. Üks asub Laada ja teine Pikal tänaval. Olen instgramist küll ja veel igasugu pilte ja videosid nende kohta näinud ja ütlen kohe, et mul oli korralik eelarvamus nende masinate suhtes. Mõtlesin, et kui mugav see massaaž ikka olla saab, kui pead seal ennast umbes käte abil teatud asendis hoidma ja nii kogu protseduuri vältel.

Eelarvamus aga muutus…

Eile otsustasin siis lõpuks aja kirja panna ja täna kell 3 ma Pika tänava salongi sisse astusin. Esmamulje salongist oli väga hea! Hubane ja soe atmosfäär. Klienditeenindaja andis kohe trenniriided selga, veepudeli kätte ja suunas mind oma boksi. Kõik on algajale ikka väga mugavaks ja arusaadavaks tehtud. Aparaadi ees jooksis telekast koguaeg pilt, mis asendis olema peaks. Lisaks olid boksis ka välja prinditud pildid igast poosist, seega eksimisvõimalust väga nagu polnudki. Massaaž algas jalataldadest, seejärel tulid sääred, siis reie esiosa, reie tagumine osa. Tuharaid, taljet, selga, kõhtu ja isegi käsi masseeriti, niiet täis kompott – kogu keha töödeldi väga korralikult läbi. Ja aeg läks seal nii kiiresti, et heameelega oleks kauemgi olnud.

Tõesti väga mõnus lõõgastav protseduur. Peale massaaži oli enesetunne väga hea! Seega lähen kindlasti varsti jälle!

Aga miks siis rullamassaaž ikkagi hea on?

-Stimuleerib lümfivedeliku voolu kuni kümme korda
– Vähendab lümfi seiskumist ja kudede turset
– Viib välja kehasse seisma jäänud mürkained
– Parandab naha ja lihaste elastsust
– Parandab ainevahetust
– Vähendab keha ümbermõõte
– Lõõgastab keha

38727324_559518624464937_8674504688491560960_n

Niiet kindlasti proovige uusi asju ja minge lõõgastage ennast väheke teistmoodi.

Kätlin 😉

Kaua oodatud puhkus…

Võib öelda, et suvepuhkus on käega katsutav. Kehalise kasvatuse tunnid on selleks hooajaks antud ja kohe ongi õpetajatel suve vaheaeg!

Oh seda õnne! Uskumatu, et saab ilma äratuskellata ärgata…

Kriban siis natuke oma vahepealsetest tegemistest… Kes instagramis mind jälgib on ilmselt aru saanud, et olen endale uue hobi jõusaali kõrvale leidnud. Tegemist siis rattaspordiga. Eelmisel kuul ostis ka abikaasa omale maanteeratta ning nüüd on kohe eriti hea koos veeremas käia. Mai lõpus jõudsime juba ka võistlema Tartu rattarallile. Poolmaratoni distants 56 km oli alustuseks õige valik. Kõige rohkem kartsin rahvamassiga sõites just neid kukkumisi. Olen eelnevaltki õnnetustest kuulnud ja videosid näinud ning päris hull värk on ikka küll. Kuna ostsin alles eelmisel kuul lõpuks omale rattakingad, siis seda enam kukkumist kartsin. Rattakingad on klambrite abil teatavasti pedaalide küljes korralikult kinni ning jalgade lahti saamiseks tuleb teha kannaga väike lüke paremale. Mina aga millegipärast seda liigutust teha ei taha, mistõttu olen ikka paar korda külje maha pannud :D. Sõita on kingadega ikka tõesti kordades mugavam, kuid just pelgan selliseid äkkpidurdusi, kus peab ka jalad kiiresti lahti saama… aga eks harjutamine teeb meistriks. Ralli iseenesest oli väga äge. Nii kui start anti hakkasid kõik rahulikult üle stardijoone veerema. Tõesti õnneks rahulikult. Rada kulges Tartu linnast välja mägistele maanteedele. Ilm oli super ilus, päike paistis terve päev ja küttis korralikult. Võtsime plaani 2 h 30 minuti sisse sõita aga õnneks teiste tuules sõites läks tempo kiiremaks ja lõpuks jõudsime finishisse ajaga 2 h 11 minutit. Ise tulemusega rahul ja õnnelikud! Eesmärk oli täidetud, õnneks ei kukkunud ka! Seejärel vahetasime ruttu riided ära ja suundusime La Dolce Vitasse pastat sööma. Peale mida läksime uuesti stardikoridori pikalt distantsilt tulijaid ootama, kus ka isa osales. Seal oli ikka tõelisi rattasportlasi näha, kes ikka lõpus korralikult kiirendasid.

Ühtlasi sõitsin rattaga maikuus üle 500 km!

Eelmisel pühapäeval käisime Tervisespordi grupiga koos trenni tegemas ja sõit tuli plaanitust palju-palju pikem.. Kokku 79.5 km. OMG! Oli see alles trenn. Lõpusirgel lükkas isa mind reaalselt mäest üles, kuna endalegi üllatuseks sai lihtsalt energia otsa. Aga ära tegime. Peale seda oli ikka korralik rammestus peal. Nii kui koju tulime sõime kõhud täis ja terve ülejäänud päev olime suht laibad… aga trenn oli väga hea! Kuna aga ilmselgelt tõmbasime me kiiremate sõitjate tempot maha, siis oli mõtekas grupp kaheks teha. Ja nii juhtuski, et sellel pühapäeval olin hoopis ise grupijuhiks natuke rahulikuma tempoga grupile. Ega me väga kilomeetrite kogumisega tagasi ei hoidnud ja kokku tuli vist 58 km. Kui Tartu rattaralli distants tundus alles paar nädalat tagasi üpris suure katsumusena, siis praegu on see pikkus juba paras ühe korraliku trenni jaoks. On tunda, et mida rohkem sõidad, seda kergem on. Vastupidavus paraneb ja aeroobne võimekus kasvab. Niiet ega siis muud, kui aga jätkame veeremist…

Jõusaali külastan ikka ka. Eelmisel nädalal keskendusin ülikoolile seega jõudsin ainult paar korda trenni, aga päris pausi õnneks sisse ei tulnud. Hetkel vaatangi pigem jooksvalt, olenevalt ilmast, mis trenni teen. Kui on ikka ilus ja soe siis ilmselgelt eelistan rattaga õue trenni tegema minna. Kui on aga vihmane nagu täna, siis sisse jõusaali.

35142953_1972739952760447_5204846548470464512_n

Juulikuus tuleb ka rühmatreeningutesse paus, seega on kohe täielik puhkus lausa kuu aega. Personaaltreeninguid teen jätkuvalt ning kellel on veel mõni huvitav mõte/idee, mida koos ette võtta, siis andke teada! 😉 Olen uutele pakkumistele väga avatud!

Suve to do list:

*puhata

*kokata

*trenni teha

*päevitada

*reisida

*jäätist süüa

Mõnusat suve algust teile armsad blogi külastajad!
Tehke trenni ja sööge ikka jäätist ka! 😉

Kätlin

35237401_1972740136093762_8725546341830230016_n